Targa linna ideekonkurss 2024

• Pilootprojektide elluviija on Tallinn Tehnikaülikooli FinEst Targa Linna Tippkeskus, kelle ülesandeks on pilootide elluviimise eestvedamine, teadus- ja arendustööde tegemine pilootides ja tippkeskuse pikaajalist jätkusuutlikkust toetavate tegevuste juhtimine pilootides. Targa linna tippkeskus kaasab pilootide elluviimisse vajadusel ka teiste Tallinna Tehnikaülikooli instituutide teadlasi ning palkab vajadusel uusi teadlasi oma meeskonda, sh Aalto Ülikoolist.
• Pilootprojektidesse kaasame linnasid Eestist ja teistest riikidest (linnasid ja linnaga piirnevaid valdasid). Kohalikud omavalitsused on kaasatud pilootide ettevalmistamisse oma vajaduste ja väljakutsete tuvastamise ja formuleerimisega, koos teadlastega lahenduste väljamõtlemisse, et tagada nende asjakohasus linnades kasutamiseks ning elluviimisse, rolliga leida parimad võimalused lahenduste piloteerimiseks ning pikaajalise kasutamise ettevalmiseks.
• FinEst Targa Linna Tippkeskus sõlmib linnade ja valdadega partnerlusleppe, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ja kohustused, elluviija ja partneri vaheline vastutuspiir ning konkreetsed tegevused, kuhu partner kaasatakse.

Piloodiideede valimine

Laekunud ideedest parimad valitakse teise ehk valideerimise vooru 6-9 parimat järgmiste kriteeriumite alusel:

• Kas idee elluviimine aitaks keskusel luua maailmatasemel meeskonda ja luua täiendavaid rahastuvõimalusi tulevikuks järgmistel viisidel (max 10 punkti):
  • potentsiaalne panus FinEst-keskuse pikaajalisse jätkusuutlikkusse (uus teenus, uus toode, uus ettevõte, koostöö eraettevõttega, uued granditaotlused, uued teadlased);
  • FinEst keskuse jaoks oluliste aspektide käsitlemine: eri valdkondade teadlaste kaasamine, linnaelanike kaasatus koosloomesse, linna juhtimise parandamine uuenduste jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Kuidas need ideed panustaksid Eesti riigi strateegiliste eesmärkide elluviimisse (max 10 punkti) 

• • “Eesti 2035” eesmärgid
  • konkreetne positiivne mõju elukeskkonna parendamiseks kvaliteedieesmärkide tervikvaates, sh. sotsiaalsele ja kultuurilisele mõõtmele
  • kasutajakeskse disainiga loodud lahendused, et võrdsustada avalike teenuste taset ja kättesaadavust kõigile elanike gruppidele
  • andmete kasutamine linnade probleemide lahendamiseks
  • aitab kaasa jätkusuutlikule ehitamisele, tõhusamale ja säästvamale energiakasutusele
  • uued lahendused järgivad uue Bauhausi põhimõtteid säästva ja kaasava tuleviku jaoks, mis on kaunis meie silmadele, meeltele ja hingele

Selles faasis hindavaid ideid 3-4 targa linna tippkeskuse töötajat või nende  kaasatud targa linna eksperti ning kaks Eesti avaliku sektori esindajat iga piloodi kohta, kellest üks tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Lõplik valik finaali pääsevate ideede kohta tehakse konsensuse alusel.

Parimate pilootprojektide valimine

Pilootprojektide ettepankuid ja plaane hindab kirjalikult hindamiskomisjon (10 liiget), mis koosneb neljast alammeeskonnast, millest igaüks hindab konkreetseid kriteeriume:

• FinEst Targa Linna Tippkeskus (1 liige, tegevjuht)
• teaduslik (3 liiget)
• ettevõtlus (3 liiget)
• avalik huvi (3 liiget).

FinEst Targa Linna Tippkeskuse jätkusuutlikkuse kasvatamine (max 12 punkti, lävend min 6 punkti) –

• potentsiaalne panus FinEst-keskuse pikaajalisse jätkusuutlikkusse (uus teenus, uus toode, uus ettevõte, koostöö eraettevõttega, uued granditaotlused, uued teadlased) – max 4 punkti;
• FinEst keskuse jaoks oluliste aspektide käsitlemine: eri valdkondade teadlaste kaasamine, linnaelanike kaasatus koosloomesse, linna juhtimise parandamine uuenduste jätkusuutlikkuse tagamiseks- max 4 punkti;
• hästi läbimõeldud ja konkreetne pilootprojekti plaan, sh otstarbekohane eelarve ja konkreetsed mõõdetavad eesmärgid – max 4 punkti.

Äriline potentsiaal  (max 12 punkti, lävend min 8 punkti) –

• uue lahenduse innovaatilisus (max 3 punkti);
• lahenduse eskaleeritavus ja äriline potentsiaal (max 3 punkti);
• lahenduse partnerlinnades piloteerimise plaani kvaliteet (max 3 punkti);
• lahenduse ärilise valideerimise plaani kvaliteet (max 3 punkti);

Laiem avalik mõju  (max 12 punkti, lävend min 6 punkti) –

• konkreetne positiivne mõju elukeskkonna parendamiseks kvaliteedieesmärkide tervikvaates, sh. sotsiaalsele ja kultuurilisele mõõtmele; kasutajakeskse disainiga loodud lahendused, et võrdsustada avalike teenuste taset ja kättesaadavust kõigile elanike gruppidele; järgivad uue Bauhausi põhimõtteid säästva ja kaasava tuleviku jaoks, mis on kaunis meie silmadele, meeltele ja hingele –  max 4 punkti;
• andmete kasutamine linnade probleemide lahendamiseks ja/või panus säästvasse ehitamisse ja/või tõhusamasse ja säästvamasse energiakasutusse (maksimaalselt 4 punkti);
• panus “Eesti 2035” strateegiliste eesmärkide saavutamisse (maksimaalselt 4 punkti).

Teaduslik tase ja potentsiaal  (max 12 punkti, lävend min 6 punkti) –

• teadusliku kogemuse, seniste saavutuste tase antud lahenduseidee kontekstis – max 3 punkti);
• teadus-arenduse potentsiaal (max 3 punkti);
• piloodi teadusplaani kvaliteet (max 3 punkti);
• piloodi teadusmeeskonna kvaliteet (max 3 punkti).

Eeldame, et kõik pilootprojektid näitavad oma panust järgmistesse võtmemõõdikutesse:

Ärilised mõõdikud:

• probleemi olemasolu ja prioriteetsust ning loodava lahenduse relevantsust kinnitanud klientide arv / linnade arv / riikide arv valideerimisperioodi lõpuks (= täistaotluse esitamise ajaks)
• lahenduse ostuhuvi kinnitanud klientide arv / linnade arv / riikide arv piloodi lõpuks ja/või investori huvi kinnitus
• potentsiaalne käive eurodes loodud toote/teenuse müügist 3.-5. aastal pärast piloodi lõppu

Laiema mõju mõõdikud:

• mõõdetav potentsiaalne mõju linnadele 5ndal aastal pärast piloodi lõppu
• mõõdetav potentsiaalne mõju linnaelanikele 5ndal aastal pärast piloodi lõppu
• mõõdetav potentsiaalne mõju keskkonnale/kliimale 5ndal aastal pärast piloodi lõppu

Teaduse mõõdikud:

• teadusartiklite arv pilootprojekti jooksul (kvaliteet on olulisem kui kvantiteet)
• uute teadlaste arv targa linna tippkeskuses pilootprojekti elluviimiseks
• positiivse rahastusotsuse saanud jätku teadusprojektide arv piloodi lõpuks / TalTech, Targa Linna Tippkeskuse eelarve neis

• Piloteerimine linnades peaks algama võimalikult varakult, st suurte pilootprojektide puhul projekti hiljemalt 14. kuul ja keskmiste puhul hiljemalt 9. kuul, et oleks võimalik pilootprojekti jooksul saada tagasisidet ja selle põhjal lahendust täiustada.
• Pilootprojektide fookus on teaduspõhiste lahenduste valideerimisel linnades ja nende tulemuste põhjal ettevalmistus uute teenuste ja toodete turuletoomiseks.
• Teadustöö osa pilootprojektides on kas lahenduse metoodika ja/või tehnoloogia viimistlemisel või uue lahenduse ja/või tehnoloogia linnaruumis rakendamise analüüsil.
• Pilootide jooksul valmistatakse ette ka jätkuprojekte nii teadus- kui arendustööde jätkamiseks.

Suurte pilootprojektide, 24+12 kuud, üldine ajakava võiks olla järgmine:

• 1. aasta – lahenduse arendus ja vajalik teadustöö, mõju hindamise metoodika, sh koostöö võimalike tulevaste kasutajatega
• 2. aasta – piloot kahes linnas, piloodi analüüs ja mõju hindamine, esmase äriplaani koostamine
• otsus jätkamiseks/mittejätkamiseks vastavalt piloodi tulemustele ja äripotentsiaalile
• 3. aasta – lahenduse edasiarendamine valmistudes skaleerimiseks ja kommertsialiseerimiseks, jätkuprojektide taotluste koostamine.

Keskmiste pilootprojektide, 18+6 kuud, üldine ajakava võiks olla järgmine:

• 6 kuud – lahenduse arendus ja vajalik teadustöö, mõju hindamise metoodika, sh koostöö võimalike tulevaste kasutajatega
• 12 kuud – piloot kahes linnas, piloodi analüüs ja mõju hindamine, esmase äriplaani koostamine
• otsus jätkamiseks/mittejätkamiseks vastavalt piloodi tulemustele ja äripotentsiaalile
• 6 kuud – lahenduse edasiarendamine valmistudes skaleerimiseks ja kommertsialiseerimiseks, jätkuprojektide taotluste koostamine.

Järgnev on pilootprojektide elluviimise meeskondade kirjeldus.

Pilootprojekte juhib üks või kaks inimest, kes täidavad järgmisi rolle:

• Innovatsiooni ja jätkusuutlikkuse juhtimine ning teadus ja kvaliteedijuhtimine (Innovation and Sustainability Manager, Research and Quality Manager).
• Need inimesed tulevad FinEst Targa Linna Tippkeskuse meeskonnast või värvatakse sinna uute töötajatena. Viimane võib töötada ka TalTechi mõnes instituudis. Mõlemat rolli võib kanda ka sama inimene.
• Tulevase pilootlahenduse ärisuuna eestvedaja peaks olema kaasatud esialgse meeskonna seest või väljast hiljemalt pilootprojekti 7. kuuks (keskmise suurusega piloot) või 14. kuuks (suured piloodid).

Teadus- ja arendusmeeskond:

• Teadlased ja insenerid, kes töötavad Tallinna Tehnikaülikoolis, sh inimesed, kes juba töötavad või värvatakse FinEst Targa Linna Tippkeskusse.
• Piloodid saavad palgata ka teadlasi Aalto Ülikoolist, kui see annab olulist lisaväärtust pilootprojektile..

Linnade meeskonnad pilootprojektis:

• Partnerlinnadest kaasame meeskonda inimesed, kes linnas selle teema eest vastutavad ja/või selle valdkonnaga tegelevad oma põhitööna, et panustada piloodi ettevalmistusse, tagada piloodi kvaliteetne ja õigeaegne läbiviimine ning ka pikaajaliselt kasutusse võtmine.

Nõuandev kogu:

• Iga elluviimiseks valitud pilootprojekt kutsub kokku kompetentse nõuandva kogu, kus on esindatud vähemalt järgmised osapooled:
  • 2 esindajat Eesti ministeeriumitest, et tagada laiem rakendamine Eestis
  • rahvusvahelised kõrgetasemelised eksperdid piloodi valdkonnast, nii teaduse kui ka ettevõtluse poolelt

FinEst Targa Linna Tippkeskus viib pilootprojektid ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti Haridus- ning Teadusministeeriumi rahastusel. Kulude abikõlbulikkust kontrollib ja maksetaotlusi kinnitab Riigi Tugiteenuste Keskus.

Pilootide finantseerimine on FinEst Targa Linna Tippkeskuse investeering ja meie soov on raha tagasi teenida jätkuprojektide ning loodavate teenuste ja toodete müügist saadava osa kaudu. Saadava ärilise tulu reinvesteerime tulevastesse pilootidesse.

2024-2025 konkursi tulemusena soovime ellu viia:

• ühe suure pilootprojekti kestvusega 24+12 kuud ja eelarvega umbes 1,2 mln eurot
• kolm keskmise suurusega pilootprojekti kestvusega 18+6 kuud ja eelarvega umbes 835 tuhat eurot

Finantseerimine antakse esialgu 24 või 18 kuuks vastavalt pilootprojekti tüübile ning seda saab pikendada 6 või 12 kuu võrra kommertsialiseerimise ettevalmistamiseks juhul, kui meeskond pakub välja turutõestuse kas klientide või investorite näol ja läbimõeldud äriplaani.

Pilootprojekti eelarve kinnitatakse pilootprojekti alguses. Eelarve jääb projektis paindlikuks nii, et pilootprojekti juht suunab raha tegevuste, inimeste ja osalevate instituutide ning omavalitsuste vahel selliselt, et see tagaks parima tulemuse.

Lähtuvalt rahastusreeglitest saame katta 100% pilootprojektide elluviimisel sisulise meeskonna töötasu, sh meeskonda palgatud teadlased Aalto Ülikoolist; katta otsekulud ehk sisse osta vajalikke teenuseid, materjale jmt; katta piloodiga seotud reisi- ja sisuliste töötubade või seminaride kulusid. Administratiiv- ja muude üldkulude katteks makstakse 15% sisulise meeskonna personalikulude summast.

Osalevate omavalitsuste kulud katab TTÜ, sh viib läbi vajalikud hanked, katab reisi- ning ekspertide kulu.

Ettevõtteid me finantseerida ei saa, kuid nad saavad pilootides osaleda omafinantseeringuga. Samuti on ettevõtted väga oodatud osalema pilootide korraldatavatel hangetel.

Konkreetsed eelarved, mis põhinevad läbimõeldud tegevusplaanidel, koostatakse iga piloodi jaoks valideerimisperioodi (jaan-aprill 2025) jooksul FinEst Targa Linna Tippkesksuse poolt nimetatud isiku eestvedamisel ning tihedas koostöös teadus- ja arendusmeeskonna ning partneromavalitsustega.

Samuti rahastame 2025. aasta jaanuarist kuni aprillini pilootide planeerimist ja esmast kontseptsiooni valideerimist umbes 12 000 euro ulatuses piloodi kohta. Potentsiaalselt valitakse sellesse faasi 8-10 pilooti.

Esitades oma idee, annad FinEst Targa Linna Tippkeskusele õiguse seda ideed hindamiseks hindamiskomisjoni liikmetega jagada. Kui see idee osutub valituks, on FinEst Targa Linna Tippkeskusel õigus see idee ellu viia, pakkudes idee esitanud meeskonnale aktiivset rolli piloodi läbiviimisel.

Teie varasemast tööst saadud uurimistulemused, mida kasutatakse pilootprojektis, jäävad teie intellektuaalomandiks. Siiski muutuvad FinEst Targa Linna Tippkeskuse koostöös läbiviidud pilootprojektidest tulenevad uued tulemused keskuse intellektuaalomandiks. Me panustame koos äriliste tulemuste kommertseerimisse ja jagame edu vastastikku kokkulepitud tingimustel. Teil on vaba voli integreerida piloodiprojekti tulemusi oma tulevastesse uurimistöödesse, välja arvatud juhul, kui need on määratud ärisaladusteks.

FinEst Targa Linna Tippkeskus jagab kasumit teadus- ja arendusmeeskonnaga, kes panustavad lahenduse kommertsialiseerimisse. IO tingimused eraettevõtetega räägitakse eraldi läbi.

FinEst Targa Linna Tippkeskuses toetab kõigi pilootide elluviimist projektijuht, kes vastab tekkivatele küsimustele, korraldab meeskondade ja eelkõige pilootprojektide juhtide juhendamist ja koolitamist ning on neile toeks ja abiks läbi regulaarsete mentorsessioonide.

Tallinna Tehnikaülikooli finantsosakond koostab pilootprojektide finantsaruanded rahastajale saadud korrektse sisendi baasil. Partnerid koostavad oma aruanded ise, aga Tallinna Tehnikaülikooli finantsosakond juhendab ning nõustab neid. Pilootprojektide elluviimise esimesel kvartalil viiakse läbi ka finantsaruandluse koolitus.

Tallinna Tehnikaülikooli hanke osakond aitab pilootprojektidel läbi viia hanked saadava sisendi baasil ning juhendab ja koolitab meeskondade liikmeid hangete läbiviimise osas. Partnerid viivad oma hanked läbi ise, aga Tallinna Tehnikaülikooli hankeosakond vajadusel nõustab neid. Pilootprojektide elluviimise esimesel kvartalil viiakse läbi ka hangete koolitus.

FinEst Targa Linna Tippkeskuses korraldab pilootidele kolm kommertsialiseerimise koolitust-töötuba piloodi jooksul ja kaks ekspertpaneeli kogenud ettevõtjate ja investoritega. Koostöös TalTechi intellektuaalomandi ekspertidega kaardistatakse pilootides loodav intellektuaalomand, mõeldakse läbi selle kaitsmise plaan ja viiakse see koostöös ellu.

Tallinna Tehnikaülikooli sisuauditi büroo koolitab ja juhendab pilootprojekte nende andmehaldusplaanide koostamisel.