Digitaalsed ning andmepõhised teenused on tänaseks kujunenud ühiskonna lahutamatu osaks, nii ka linnade toimimises. Olgu selleks ühistranspordiga sõites oma pileti valideerimine, registriandmete põhjal otsuste langetamine toetuse jagamiseks või näiteks mõne ringmajandust toetava teenuse opereerimine. Üksikute nutikate lahenduste rakendamise kõrval on aga olulisem küsimus, mis on andmete ja nutikate tehnoloogiate roll ühiskonnas laiemalt ning kuidas peaksid linna – ja kogukonna arengu eest vastutavad osapooled neisse suhtuma?
Uudised
Nutikad tehnoloogiad ja andmed – lihtsalt järgmine tööriist või tuleviku linna taristu?
Published on 17.02.2025
Written by Sille Sepp, FinEst Centre for Smart Cities
Linnade andmestumine ning uued võimalused
Üleminek andmepõhisele otsustamisele ning arendustele linnale olulistes valdkondades, nagu liikuvus või keskkonnakaitse, on tingitud üha laiemalt kättesaadavatest tehnoloogiatest nagu Asjade Internet (Internet of Things, IoT), tehisintellekt (AI) või pilvandmetöötlus. Need tehnoloogiad võimaldavad reaalajas koguda, töödelda ja analüüsida suuri andmemahtusid, aidates nii kohalikel omavalitsustel kui ka linnas tegutsevatel ettevõtetel tõhusamalt teenuseid pakkuda, sihipärasemalt keerulisi probleeme lahendada ning pikas perspektiivis ka kulusid kokku hoida. Näiteks on võimalik masinnägemisega hinnata teede ja sealse märgistuse kvaliteeti, et seeläbi vähendada tööjõuga kaasnevaid kulusid. Samuti pole tehisintellekti toel reguleeritavad valgusfoorid enam midagi uut, mitmed linnad püüavad sellega kaudu juhtida linna liiklust, et vältida ummikuid ning vähendada heitgaaside hulka.
Turul on järjest rohkem tooteid, teadmisi ning oskusi, mille toel väiksemal või suuremal määral ümbritsevat füüsilist keskkonda ning sotsiaalseid fenomene digitaalselt representeerida, et seejärel huvipakkuvas valdkonnas, näiteks kaugküttesüsteemi toimimine või keskkonnakriisidele reageerimine, eri stsenaariume läbi mängida. Näiteks on Herbarium.ai välja töötanud lahenduse, millega hinnata eri tüüpi puude ja taimestiku kasvu 3D-mudelite abil ning hinnata linnahaljastuse mõju ümbritsevale keskkonnale. Töös on ka puude juurestiku mudelite arendus, et sellega toetada näiteks maa-aluste kommunikatsioonide planeerimistöid ning ennustada linnas paiknevate puude tervislikku seisundit. Uued tehnoloogiad ning andmepõhised töövood muudavad seega linnaplaneerimist ning avalike teenuste osutamist tõhusamaks. Kuidas uute tehnoloogiatega seonduvaid muutusi aga juhtida?
Linn kui mitmekesine ökosüsteem
Tuleb meeles pidada, et linn on väga mitmekihiline kooslus ühiskonna eri osapooltest, tehnilistest ja mittetehnilistest süsteemidest, rääkimata sotsiaalsetest, kultuurilistest ning majanduslikest suhetest. Seetõttu pole mõistlik arvata, et üksikud tehnoloogilised lahendused suudaksid linna ja sealseid fenomene ammendavalt digitaalselt jäljendada ning juhtida. Üksikute nutikate tehnoloogiate rakendamise asemel on äärmiselt oluline läheneda linnakeskkonna ja sealse kogukonna (digitaalsele) arengule strateegiliselt, kombineerides parimaid praktikaid nii sektoriülese koostöö toetamisest, innovatsiooni arendamisest kui ka uute tehnoloogiate läbimõeldud rakendamisest. Linna piiratud ressursse tuleks investeerida arendustesse, mis tekitavad kohaliku omavalitsuse ning sealsele kogukonnale hüppelaua tulevikus oma tegevusi kasvatada ning mitmekesistada, võimaldades pikemas perspektiivis ka ressursse paremini juhtida ja nendega seotud kulutusi optimeerida.
Andmepõhiste lahenduste potentsiaali ära kasutamiseks on siinkohal eriti tähtis roll andmete kättesaadavusel ja nende taaskasutamise toetamisel, mis muuhulgas eeldab lähtumist koostalitlusvõimet soosivatest avatud standarditest. Häid praktilisi näiteid võib leida Barcelonast ning Rotterdamist, kus juba aastaid on hangete tingimusele lisatud avatud standardite kasutamise nõue, et vältida sõltuvust üksikutest teenusepakkujatest ning tagada hilisem võimekus erisuguste lahenduste rakendamiseks koostoimelisel andmepõhisel taristul. Samas vaimus liigub jõuliselt edasi ka Euroopa Liit laiemalt, toetades Euroopa linnade, ettevõtete ja kogukondade võimekust andmeid riikideüleselt jagada ning nendest väärtust luua.
Kuidas suhtuda andmetesse?
Vältimaks omavahel ühildamatute digitaalsete rakenduste rägastiku taasloomet, mis ei võimalda andmete jagamist ja taaskasutamist, tuleks muuta meie nägemust andmetest kui sellisest. Esiteks, andmed pole pelgalt tööriist üksikute organisatsioonide jaoks, vaid lõputul viisil ning arvul kordi taaskasutatav vara, mille väärtus avaldub alles selle kasutamisel. Märkusena tuleb siinkohal rõhutada, et andmete jagamine ning kasutamine ei pea olema tingimusteta ning tasuta. Andmete jagamine ja taaskasutamine elavdab aga andmemajandust. Teiseks, andmed on otseselt või kaudselt seotud inimeste ja nende tegevusega, mistõttu peab andmete kasutamisel olema tagatud ka (kohalik) ühiskondlik nõusolek selle eesmärgistatud tegevuseks. Üks pigem väheseid näiteid ühiskondlikust arutelust andmete kasutamisest on hiljuti üles kerkinud diskussioon selle üle, kas ja millistel tingimustel peaks Eesti riik jagama eesti keele (ja kultuuriga seonduvaid) andmeid tehnoloogiahiiule Meta tehisintellekti arendamiseks. Kolmandaks, andmed kannavad endas vahel ka ühiskondlikku väärtust, mistõttu tuleb leida viise, kuidas selle kasutamine võimestaks kogukonda laiemalt kui vaid üksikuid huvigruppe. Avaandmete kõrval räägitakse aina enam ka ettevõtete kohustusest andmeid jagada ühise hüve loomiseks, olgu selleks keskkonnakaitse (nt ESG valguses) või rahva tervishoid (nt mobiilsideandmed kriisiolukordades).
Andmed ning nende kogumiseks, töötlemiseks ja jagamiseks kasutatavad tehnoloogiad võivad eelkirjeldatu tõttu olla hoopis oluliseks taristuks, mille najal tagada ning arendada kohalikku elu-, töö- ning ettevõtluskeskkonda. Selle arendamisel on oluline roll just kohalikul omavalitsusel, et luua koos oluliste sidusrühmadega ühine visioon tulevikuks ning rakendada võimaluste piires nutikaid lahendusi, mis soosiksid samal ajal ka avatud digitaalset ökosüsteemi. Tarkade linnade ja kogukondade nutikus ei seisne mitte tehnoloogiliste lahenduste hulgas, vaid selles, kui hästi on suudetud luua avatud, elujõulist ning kestlikku elu-, töö- ning ettevõtluskeskkonda.
FinEst Targa Linna Tippkeskus koondab endas teadlasi ja praktikuid, töötamaks välja nutikaid lahendusi keerulistele linnalistele probleemidele. Ühe läbiva teemana uurime ja töötame välja uudseid valitsemistavasid ning tehnoloogia ja andmehalduspraktikaid, mis on ka keskseks teemaks 13. märtsil toimuval Targa Linna foorumil Proto avastustehases, Tallinnas.
Foorumile tulevad kokku avaliku sektori olulised partnerid, linnajuhid ja -uurijad ning ettevõtjad, et koos kuulata ja arutada, kuidas andmed, tehisintellekt ja targad valitsemistavad aitavad toetavad kestlike ja inimkesksete linnaruumide arendamist.
