Vanade hoonete uuskasutus

Ehitussektor on traditsiooniliselt tegutsenud lineaarse mudeli järgi: ehita, kasuta, lammuta, viska ära. See lähenemine ei ole enam jätkusuutlik. Ehituskeskkond tekitab umbes 40% ülemaailmsetest CO₂ heitmetest, ligi kolmandiku kogu jäätmetest ning tarbib poole Euroopa loodusvaradest. Kliimaeesmärkide saavutamiseks ja jätkusuutlike linnade loomiseks peavad linnad liikuma ringmajandusele suunatud ehituse poole, taaskasutades olemasolevat materjali selle asemel, et seda ära visata.

Väljakutse 

Projekt keskendub probleemile, kuidas olemasolevaid hooneid ja nende komponente tõhusamalt taaskasutada. Kuigi hooned sisaldavad vastupidavaid ja väärtuslikke komponente, millel on suur taaskasutuspotentsiaal, puudub praegu standardiseeritud meetod nende tuvastamiseks, kogumiseks ja ümberpaigutamiseks. Selle tulemusena seisavad linnad silmitsi kasvavate keskkonnamõjude, majanduslike kulude ja regulatiivsete survetega ning jäävad ilma võimalustest edendada innovatsiooni ja ringmajandust. Kontrollimatu ehitus- ja lammutamisjäätmete käitlemine suurendab ressursside kahanemist ja kasvuhoonegaaside heitmeid ning vähendab linnade võimet luua kliimakindlaid ja jätkusuutlikke elukeskkondi.

Olemasolevate hoonete uuendamine peaks olema eelistatud lahendus, et toetada üleminekut ringmajandusele vastavalt 9R raamistikule.

Lahendus 

Projekt arendab esimest standardiseeritud eellammutuse auditimeetodit, mille abil tuvastatakse taaskasutuseks sobivad materjalid ning antakse juhised nende kogumiseks ja taaskasutamiseks. Kogutud andmed, sealhulgas keskkonna- ja tehnilised andmed, mida nõuab Euroopa Liidu digitaalne tootepass, salvestatakse digitaalsesse platvormi.

Platvorm võimaldab:

• läbipaistvat otsustamist ehitajatele ja inseneridele,
• auditi tulemuste sidumist materjalipangaga, luues turu taaskasutatavate ehituskomponentide vahetamiseks,
• ühe peamise barjääri ületamist ringmajanduse ehituse laiemaks rakendamiseks.

Projekt aitab muuta mõtteviisi, käsitledes hooneid materjalipankadena, tutvustades ringmajanduse ehitustavasid ja linnade “urban mining” lahendusi, mis maksimeerivad hoonekomponentide taaskasutust. Samuti demonstreeritakse taaskasutuse majanduslikke ja keskkonnaalaseid eeliseid ning luuakse selge tee ringmajanduse ehitustavade rakendamiseks Baltikumis ja laiemalt.

Pilootlinnad 

Pilootprojektid viiakse läbi mitmes linnas, igaüks neist keskendub oma kohalikele prioriteetidele:

• Tallinn, Eesti – Materjalide taaskasutuse suurendamine, ringmajanduse põhimõtete integreerimine linnaplaanidesse ja liikumine nulljäätme linna suunas.
• Valga, Eesti – Tühjade hoonete taaselustamine, lammutamiskulude vähendamine ja koostöö edendamine kodanike ning ettevõtete vahel jätkusuutlikuma kohaliku majanduse nimel.
• Hundipea linnaosa, Tallinn, Eesti – Näidatakse, kuidas ehitus- ja lammutamisjäätmete taaskasutus võib vähendada uute arenduste süsinikujalajälge ja toetada kliimaneutraalsuse saavutamist.
• Cēsis, Läti – Süsteemse ringmajanduse ehituse rakendamine, kogukondade harimine ja jätkusuutlikkuse mõtteviisi edendamine Euroopa Rohelise Kokkuvõtte raames.

Edu mõõdetakse taaskasutuse ja ringlussevõtu määra kasvuga, jäätmete vähenemisega, ringmajandustavade regulatiivse rakendamisega ning pikaajaliste kasudega kliimakindlusele, bioloogilisele mitmekesisusele ja kogukonna heaolule.

Soovid kaasa lüüa? 

Projekt kutsub kinnisvaraarendajaid, ehitusettevõtteid ja linnu tegema koostööd auditimeetodi ja digiplatvormi arendamisel. Teie tagasiside ja teadmised on olulised, et luua tööriistu, mis oleksid praktilised, mõjuvad ja valmis erinevates projektides kasutamiseks.

Pilootprojekti kestus: september 2025 – august 2028
Eelarve: 1,2 mln eurot (TalTechi eelarve)

Pilootprojektide elluviimist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatav projekt “FinEst Targa Linna tippkeskuse piloodiprogramm“