Targa linna ideekonkurss 2020

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Anija, Elva, Haapsalu, Harku, Keila, Lääne-Harju, Maardu, Pärnu, Paide, Rae, Rakvere, Saaremaa, Saue, Tallinn, Valga, Viimsi, Viljandi, Viru-Nigula, Võru

• Kuidas arendada välja teede ja tänavate võrk, et see soodustaks liikumist jalgsi; erinevate kahe-, kolme- ja neljarattaliste (sh elektrimootoriga) kergliikuritega; ühistranspordiga (buss, rong, jne) ning tulevikus ka isejuhtivate sõidukitega? Oluline on suurendada säästlike liikumisviiside osakaalu ja võimaldada elanikele tervislikke ja ohutuid liikumisviise.
• Milline on teede ja tänavate võrgustik, mis moodustab ühisosa kogu muu avaliku ruumiga, kus on näiteks atraktiivsed ümberistumisjaamad ja kaubanduskeskustele mugav ligipääs ka jalakäijatele ning mis võimaldab elanikel jõuda 15 minutiga sihtkohta ilma isiklikku autot kasutamata jne?
• Milline on transpordikorraldus, mis arvestaks elanike vajadusi, kes elavad linnast väljas, aga käivad igapäevaselt linnas tööl ja koolis?
• Kuidas juhtida liiklust operatiivselt ja paindlikult ning suurendada teede läbilaskvust, kuid samas rahustada liiklust ja tõsta turvalisust.

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Anija, Elva, Haapsalu, Harku, Kohtla-Järve, Lääne-Harju, Paide, Põltsamaa, Rae, Rakvere, Saue, Tallinn, Tartu, Viljandi, Viru-Nigula, Vormsi

• Valla äärealadelt on keeruline tulla keskusesse, eriti lastel. Vallasisene transport, sh ühendused väikesaartega on puudulik. Rahvast pole piisavalt, et tekitada tasuv, piisava sagedusega bussiliiklus. Millised võimalused on luua nõudepõhine ühistransport või sõidujagamisteenusele baseeruv transpordilahendus (sotsiaaltransport, koolitransport, suurematesse ettevõtetesse tööle jne), arvestades ka erivajadustega elanikega?
• Linnade probleemiks on igapäevane pendelränne. Kuidas luua integreeritud ja piisava sagedusega ühistranspordiühendused ning auto ja ühistranspordi mugav ühildumine linnade äärealadel? Kuidas tagada erinevate vanusegruppide vajadustele vastav, mugav ja asjakohastel aegadel liikuv ühistransport (tööle, kooli, keskusesse teenuseid tarbima: pood, arstiabi, juuksur jne)?
• Tasuta ühistranspordi ja sõitjate vähesuse tõttu sulgevad ettevõtjad järjest kaugbussiliine, mistõttu tuleb KOV-il järjest enam korraldada nii vallasisest kui ka maakondlikku transporti – leida võimalusi tagada piisav liinide sagedus ja käivitada uusi liine.
• Elanikkonna vananemisest ja perearstide kroonilisest puudusest tingituna (esmatasandi tervishoiuteenuse kaugenemise ja koondumise tõttu) tuleb KOV-il järjest rohkem panustada sotsiaaltranspordi korraldamisele.

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Anija, Elva, Haapsalu, Maardu, Paide, Põltsamaa, Rae, Rakvere, Saue, Tallinn, Tartu, Valga, Viljandi, Viru-Nigula, Võru

• Puudub linnade ja maakonna ühtne ühistranspordisüsteem, rääkimata üleriigilisest. Ka piletisüsteemid on erinevad. Oluline on erinevate liikumisvahendite kombineeritud planeerimine: buss, rong, jalgratas, auto, kergliikur jne.
• Ühistranspordis töö tegemise võimalus on oluline eelis eraautoga sõitmise ees. Kuidas luua selleks võimalikult mugavad tingimused (laud arvuti toetamiseks, kiire ja stabiilne internetiühendus, võimalus eraldatuseks – vaikne töötamine või kõnede tegemine, et teisi ei segaks)?
• Milliseid uuringuid ja andmeanalüüse on vaja teha, et maakondlik ja piirkonna ühistransport  tegelike sõiduvajadustega kooskõlla viia?
• Oluline on võimaldada töötamist isegi 100 km kaugusel suuremates linnades nii, et see oleks aja- ja energiaefektiivne ning mugav.
• Milline on väiksemates asulates paikneva toomise ja tööstuse vajadusi silmas pidav kaupade liikumine ning logistikakeskuste paiknemine?

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Maardu, Paide, Rakvere, Tallinn, Valga, Viimsi, Viru-Nigula, Võru

• Kuidas luua targalt mitmeid detailplaneeringuid hõlmavaid struktuurplaane, et tagada ühtsem detailplaneerimine ja ressursikasutus ning parem linnaruum, luues eeldused säästlikuks ehitamiseks ja säästlike energiakandjate kasutamiseks? Kuidas efektiivselt kaasata elanikke?
• Sini-rohetaristu arendamine nutikates linnades – millised on keskkonnasäästlikud ja targad (sademe)veesüsteemid, nutikad ruumiplaneerimise lahendused, mis tõstavad elukvaliteeti ja aitavad kaasa keskkonnaseisundi paranemisele (nt parandavad toimetulekut vihmavalingute, tormide, üleujutustega, leevendavad soojussaare efekti jms)?
• Kuidas võtta kasutusele geoinforakenduste võimalusi linna hallatavate taristuobjektide haldamiseks (näiteks tänavalgustus, lumekoristus, haljastus jms), samuti ruumianalüüse (ühistransport, jäätmemajandus jms)?
• Milliseid võimalusi pakub kaugseire ja positsioneerimise kasutamine linnaplaneerimises (kosmosevaldkonna innovatiivsete lahenduste rakendamine linnaruumi planeerimisel)?
• Kuidas planeerimisel võtta arvesse, et inimene saaks sooritada oma eluks vajalikud tegevused kodu ümber; ideaalis jalgsi, jalgratta või ühistranspordiga? Kuidas korraldada äärelinnas elavate inimeste mugav liikumine kesklinnas asuvatesse asutustesse (nt lasteaiad ja koolid). Kuidas tagada ligipääs tõmbeobjektidele mööda kergliiklusteid? Mida teha olemasolevate suurte kaubanduskeskustega, mis ei võimalda jalgsi kohalejõudmist? Kuidas planeerida keskuste ümbrust ruumi kompaktse ja jalakäijasõbralikuna?
• Kuidas kasutada nutikalt sensoreid andmete kogumiseks, et mõõtmistulemuste baasil oleks võimalik läbi viia simulatsioone ja kodanike elukvaliteeti tõstvaid projekte? Nt andmete põhjal tuleviku simulatsioonide tekitamine, et ennustada trende ja modelleerida inimeste vajadusi (näiteks lasteaiakohad).
• Hoonete vee, soojusenergia, elektri tarbimise ja tootmise näitajad peaksid olema reaalajas nähtavad, et efektiivselt planeerida ja prognoosida energia tootmist, identifitseerida kõrge tarbimisega hooned ja jagada tarbimist, et vältida hüppelist kasvu.
• Kuidas enam integreerida linnaplaneerimisse kaasaja tehnoloogiaid (näiteks tuua sisse mudelprojekteerimise (BIM) keskne protsess, mis võimaldaks ühtset menetlust nii projekti kogu elukaare jooksul kui ka infovõimekust maastiku-, planeeringu-, pinnase- ja olemasolevate ehitiste mudelite loomiseks)? Kuidas sellised arengud võimaldaks parandada ka võimalike taristuprojektimudelite (InfraBIM) ühilduvust ja kohaliku linnamudeli (CIM) kasutatavust? Kuidas on võimalik andmete pealt tuvastada projektide tasuvus vallale? Näiteks uus arendaja koos 3000 uue elanikuga – kuidas ennustada läbi andmeanalüüsi valla kulusid ja tulusid?

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Anija, Jõgeva, Kohtla-Järve, Jääne-Harju, Maardu, Narva, Paide, Põltsamaa, Rakvere, Saaremaa, Saue, Sillamäe, Tallinn, Tartu, Valga, Viljandi, Viru-Nigula, Võru

• Suurimaks väljakutseks on hoonete energiatõhususe suurendamine – nii kortermajades, omavalitsuse hallatavates hoonetes kui ka väikeelamutes. Vajalik on madala energiatarbimisega uute hoonete ehitamine ning olemasolevate hoonete rekonstrueerimine. Kuidas lahendada kogu tervikut säästlikult – valgus, ventilatsioon, jahutus, soojus?
• Pakutav energialahenduste tasuvus ei ole kergesti hoomatav. Puuduvad teadmised, millistes hoonetes on mõistlik projekte läbi viia, milliseid aga oleks otstarbekam lammutada, kuna amortiseeruvad enne kui lahendused ennast ära tasuvad. Puudub ühtne teadmiste kogum, mille alusel omavalitsused saaksid otsuseid langetada.
• Kasutatavad lahendused peaksid olema mitmekesised ka arhitektuurilisest aspektist. Kuidas ehitusmahtude suurenedes ning kaasaegse linnaruumi arendusvajaduse kontekstis tagada kohalik eripära ja traditsioonilise arhitektuuripärandi säilimine?
• Investeeringuid muinsuskaitseala hoonetesse on keeruline teha – ressursimahukas, karmide tingimustega ning teadmised võimalikest kasutatavatest lahendustest on killustunud, raskesti leitavad.
• Kuidas efektiivselt minna üle hoone lokaalsetelt jahutusseadmetelt keskkonnasõbralikule kaugjahutusele?
• Väiksemates omavalitsustes on kaugkütte efektiivsus ja mõttekus madal – mis võiks olla lahendus või alternatiiv?
• Millega motiveerida elanikke looma energiaühistuid, mis aitaks kiirendada alternatiivsete energiatootmise meetodite kasutuselevõttu?
• Hoonete avariikindlus (näiteks sooja tarnimine hoonesse küll toimib, kuid hoonesisene tsirkulatsioon elektrikatkestuse ajal ei tööta).
• Kuidas lahendada avalike hoonete ressursitarbimise info kättesaamine reaalajas (elekter, soojus, CO2, müra jt)? Vajalik on nende andmete analüüs ja simulatsiooni võimalus, mis võimaldaks operatiivselt hooneid juhtida.

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Elva, Haapsalu, Jõgeva, Keila, Lääneranna, Maardu, Paide, Põltsamaa, Rakvere, Saaremaa, Saue, Sillamäe, Tallinn, Viru-Nigula, Vormsi, Võru

Elektrienergia saadavus tööstusaladele on kriitiline. Enamus valdade elanikkond väheneb osalt töökohtade puuduse tõttu. Kuidas tagada head tingimused tööstusele nii energiaga varustuse kui kaubaveo (raudteeühendus) seisukohast. Mis oleks mõistlik arenduse mudel (hetkel ei investeeri energiatootjad tarbijate puuduse tõttu, samas tööstus ei tule maakonda tingimuste puudumise tõttu).

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Keila, Kohtla-Järve, Lääne-Harju, Maardu, Paide, Rae, Rakvere, Saaremaa, Tartu, Viljandi, Viru-Nigula

• Probleemiks on taastumatutel energiaallikatel põhinev elektri ja sooja tootmine. Soojusenergia on tarbimise mõistes kõige suurema mahuga energialiik, kuid osaliselt kasutatakse kaugkütte tootmiseks veel maagaasi ning turvast. Kuidas forsseerida kohaliku taastuvenergia tootmist ja tarbimist?
• Mis võimalused on kaugkütte tootmine viia taastuvenergia allikate peale, ära kasutada madalatemperatuurilisi kaugkütte võimalusi? Kuidas tuvastada ja ellu viia kaasaegsetel lahendustel (reoveest elektri tootmine, soojuspumpade maa-alused või veekogudel põhinevad lahendused kombineerituna päiksepaneelidega) põhinevad projektid? Kuidas siduda need projektid linnaarhitektuuri ja planeerimisega (näiteks linna kasvuhoonete rajamine soojuspumpade alale)?

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Elva, Harku, Maardu, Paide, Põltsamaa, Rakvere, Saue, Tallinn, Tartu, Viimsi, Võru

• Andmete kogumise vajadus ja ulatus on täpselt kindlaks määramata, s.t pole teadmist, milliseid andmeid ja mille jaoks on vajalik koguda. Samas teatavad andmed kogunevad ja nende maht pidevalt kasvab.
• Andmete töötlemise, analüüsimise ja juhtimisotsuste tegemiseks kasutamise tehniline võimekus ja kompetents on puudulik. Kuidas tõhustada linna infosüsteemi üldist arhitektuuri (sh. kohalike ja riiklike registrite ühilduvust) ja liikuda pikemas perspektiivis ka nn. nutilinnana toimimise suunas, mis võimaldaks paremini analüüsida Eesti olukorda läbi linnade andmete?
• Tänapäeva infoühiskonnas on vajalik järjest rohkem panustada IT turvalisusele (ISKE) ja andmekaitsele. Hetkel andmekaitse, GDPR, küberturvalisuse regulatsioonides navigeerimine kohalikel omavalitsustel keeruline.
• Hetkel kättesaadavad andmed näiteks Statistikaametist ei ole piirkondadepõhised ega tihti reaalajas.
• Andmebaasid ei ühildu . Palju on loodud vajaduspõhiseid omasüsteeme, mis on ühe omavalitsuse kesksed. Vaja on tarkvara, mis suudab infot erinevatest andmebaasidest koguda või andmebaasid omavahel suhtlema panna. Kuidas luua andmesillad naaberomavalitsustega, sh naaberriigi omaga, et integreerida andmepõhist juhtimist, koostööd ja teenuseid?
• Puudu on digitaalsest reaalaja linnaruumi monitooringust ehk kuidas muuta linnavara haldus targaks, süsteemseks: liikluskoormus tänavatel, vabad parkimiskohad, CO2 ja müratase tänavatel, õhukvaliteet, avalike hoonete ressursi tarbimine ja monitooring reaalajas; elekter, soojus, jne, prügimajanduse monitooring?

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Anija, Maardu, Paide, Põltsamaa, Rakvere, Saue, Tallinn, Tartu, Viimsi, Viljandi, Võru

Omavalitsutel on üksjagu andmekogusid olemas, kuid neid ei kasutata ega kuvata. Erasektori ettevõtted soovivad ja saavad arendada avaandmetest lähtudes nutikaid, vajalikke ja kasulikke lahendusi. Kuidas anda andmeid kodanikele, organisatsioonidele ja eraettevõtetele vabaks kasutamiseks ja uute teenuste loomiseks, samas tagades nende õiguspärase ja turvalise haldamise?

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Maardu, Paide, Rakvere, Saue, Tartu, Viimsi, Viljandi, Viru-Nigula, Võru

• Suhtlus elanikega on tihti aeglane ja ebaefektiivne. Järjest kasvavate infomahtude tõttu on elanikel järjest keerulisem oma igapäevast elu korraldada ning enda jaoks oluliste teenuste kohta infot saada. Mis oleksid õiged suhtluskanalid, mis arvestavad erinevate vanusegruppide võimekust ja huve?
• Kuidas tõsta e-teenuste hulka ja kvaliteeti, kuidas propageerida nende kasutamist elanikkonna hulgas? Suures osas Eestis linnades rahvastik väheneb, vajalik on leida lahendused, et tagada teenuste kvaliteet.
• Dokumendihaldussüsteem ei võimalda taotluste jms menetluskäiku jälgida. Sellise võimekuse tekitamine tõstaks oluliselt efektiivsust, läbipaistvust ja kvaliteeti.
• Haigestumine ja emotsionaalne vananemine on Eesti üks suurimaid vanemate elanike probleeme. Sotsiaalhoolekanne vajab uuendamist ja täiustamist. Kuidas arendada hooldekodusid ja teha teavitustööd, et inimesed ei hoiaks kinni oma kinnisvarast, vaid sooviks minna hooldekodusse, kus kõik elutingimused on paremad (tervishoid, sotsiaalelu). Leida võimalusi tugipersonali töö optimeerimiseks vananevate inimeste hooldamisel väheneva personali tingimustes.