Targa linna ideekonkurss 2025

• Pilootprojektide elluviija on Tallinn Tehnikaülikooli FinEst Targa Linna Tippkeskus, kelle ülesandeks on pilootide elluviimise eestvedamine, teadus- ja arendustööde tegemine pilootides ja tippkeskuse pikaajalist jätkusuutlikkust toetavate tegevuste juhtimine pilootides. Targa linna tippkeskus kaasab pilootide elluviimisse vajadusel ka teiste Tallinna Tehnikaülikooli instituutide teadlasi ning palkab vajadusel uusi teadlasi oma meeskonda, sh Aalto Ülikoolist.
• Pilootprojektidesse kaasame linnasid Eestist ja teistest riikidest (linnasid ja linnaga piirnevaid valdasid). Kohalikud omavalitsused on kaasatud pilootide ettevalmistamisse oma vajaduste ja väljakutsete tuvastamise ja formuleerimisega, koos teadlastega lahenduste väljamõtlemisse, et tagada nende asjakohasus linnades kasutamiseks ning elluviimisse, rolliga leida parimad võimalused lahenduste piloteerimiseks ning pikaajalise kasutamise ettevalmiseks.
• FinEst Targa Linna Tippkeskus sõlmib linnade ja valdadega partnerlusleppe, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ja kohustused, elluviija ja partneri vaheline vastutuspiir ning konkreetsed tegevused, kuhu partner kaasatakse.

Piloodiideede valimine

Laekunud ideedest neli tugevaimat valitakse teise ehk valideerimise vooru järgmiste kriteeriumite alusel:

• Kas idee elluviimine aitaks keskusel luua maailmatasemel meeskonda ja luua täiendavaid rahastuvõimalusi tulevikuks järgmistel viisidel (max 10 punkti):
  • potentsiaalne panus targa linna tippkeskuse pikaajalisse jätkusuutlikkusse (uus teenus, uus toode, uus ettevõte, koostöö eraettevõttega, uued granditaotlused, uued teadlased);
  • targa linna tippkeskuse jaoks oluliste aspektide käsitlemine: eri valdkondade teadlaste kaasamine, linnaelanike kaasatus koosloomesse, linna juhtimise parandamine uuenduste jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Kuidas need ideed panustaksid Eesti riigi strateegiliste eesmärkide elluviimisse (max 10 punkti): 

• “Eesti 2035” eesmärgid
• konkreetne positiivne mõju elukeskkonna parendamiseks kvaliteedieesmärkide tervikvaates, sh sotsiaalsele ja kultuurilisele mõõtmele
• kasutajakeskse disainiga loodud lahendused, et võrdsustada avalike teenuste taset ja kättesaadavust kõigile elanike gruppidele
• andmete kasutamine linnade probleemide lahendamiseks
• aitab kaasa jätkusuutlikule ehitamisele, tõhusamale ja säästvamale energiakasutusele
• uued lahendused järgivad uue Bauhausi põhimõtteid säästva ja kaasava tuleviku jaoks, mis on kaunis meie silmadele, meeltele ja hingele.

Selles faasis hindavad ideid 3-4 targa linna tippkeskuse töötajat või nende  kaasatud targa linna eksperti ning kaks Eesti avaliku sektori esindajat iga piloodi kohta, kellest üks tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Lõplik valik finaali pääsevate ideede kohta tehakse konsensuse alusel.

Parimate pilootprojektide valimine

Pilootprojektide ettepankuid ja plaane hindab kirjalikult hindamiskomisjon (10 liiget), mis koosneb neljast alammeeskonnast, millest igaüks hindab konkreetseid kriteeriume:

• FinEst Targa Linna Tippkeskus (1 liige, tegevjuht)
• teaduslik (3 liiget)
• ettevõtlus (3 liiget)
• avalik huvi (3 liiget)

FinEst Targa Linna Tippkeskuse jätkusuutlikkuse kasvatamine (max 12 punkti, lävend min 6 punkti):

• potentsiaalne panus targa linna tippkeskuse pikaajalisse jätkusuutlikkusse (uus teenus, uus toode, uus ettevõte, koostöö eraettevõttega, uued granditaotlused, uued teadlased) (max 4 punkti);
• targa linna tippkeskuse jaoks oluliste aspektide käsitlemine: eri valdkondade teadlaste kaasamine, linnaelanike kaasatus koosloomesse, linna juhtimise parandamine uuenduste jätkusuutlikkuse tagamiseks- (max 4 punkti);
• hästi läbimõeldud ja konkreetne pilootprojekti plaan, sh otstarbekohane eelarve ja konkreetsed mõõdetavad eesmärgid (max 4 punkti).

Äripotentsiaal (max 16 punkti, lävend min 8 punkti):

• uue lahenduse innovaatilisus (max 4 punkti);
• lahenduse skaleeritavus ja äriline potentsiaal (max 4 punkti);
• partnerlinnades piloteerimise plaani kvaliteet (max 4 punkti);
• ärilise valideerimise plaani kvaliteet (max 4 punkti).

Laiem avalik mõju (max 12 punkti, lävend min 6 punkti):

• konkreetne positiivne mõju elukeskkonna parendamiseks kvaliteedieesmärkide tervikvaates, sh. sotsiaalsele ja kultuurilisele mõõtmele; kasutajakeskse disainiga loodud lahendused, et võrdsustada avalike teenuste taset ja kättesaadavust kõigile elanike gruppidele; järgivad uue Bauhausi põhimõtteid säästva ja kaasava tuleviku jaoks, mis on kaunis meie silmadele, meeltele ja hingele (max 4 punkti);
• andmete kasutamine linnade probleemide lahendamiseks ja/või panus säästvasse ehitamisse ja/või tõhusamasse ja säästvamasse energiakasutusse (max 4 punkti);
• panus “Eesti 2035” strateegiliste eesmärkide saavutamisse (max 4 punkti).

Teaduslik tase ja potentsiaal (max 12 punkti, lävend min 6 punkti):

• teadusliku kogemuse, seniste saavutuste tase konkreetse lahendusidee kontekstis (max 3 punkti);
• teadusarenduse potentsiaal (max 3 punkti);
• piloodi teadusplaani kvaliteet (max 3 punkti);
• piloodi teadusmeeskonna kvaliteet (max 3 punkti).

Eeldame, et kõik pilootprojektid näitavad oma panust järgmistesse võtmemõõdikutesse:

Ärilised mõõdikud:

• probleemi olemasolu ja prioriteetsust ning loodava lahenduse relevantsust kinnitanud klientide arv/linnade arv/riikide arv valideerimisperioodi lõpuks (= täistaotluse esitamise ajaks);
• lahenduse ostuhuvi kinnitanud klientide arv/linnade arv/riikide arv piloodi lõpuks ja/või investori huvi kinnitus;
• potentsiaalne käive eurodes loodud toote/teenuse müügist kolmandal kuni viiendal aastal pärast piloodi lõppu.

Laiema mõju mõõdikud:

• mõõdetav potentsiaalne mõju linnadele viiendal aastal pärast piloodi lõppu;
• mõõdetav potentsiaalne mõju linnaelanikele viiendal aastal pärast piloodi lõppu;
• mõõdetav potentsiaalne mõju keskkonnale/kliimale viiendal aastal pärast piloodi lõppu.

Teaduse mõõdikud:

• teadusartiklite arv pilootprojekti jooksul (kvaliteet on olulisem kui kvantiteet);
• uute teadlaste arv targa linna tippkeskuses pilootprojekti elluviimiseks;
• positiivse rahastusotsuse saanud jätku-teadusprojektide arv piloodi lõpuks (sh TalTech, Targa Linna Tippkeskuse eelarve projektis).

• Piloteerimine linnades peaks algama võimalikult varakult, st hiljemalt projekti üheksandal kuul, et oleks võimalik pilootprojekti jooksul saada tagasisidet ja selle põhjal lahendust täiustada.
• Pilootprojektide fookus on teaduspõhiste lahenduste valideerimisel linnades ja nende tulemuste põhjal ettevalmistus uute teenuste ja toodete turuletoomiseks.
• Teadustöö osa pilootprojektides on kas lahenduse metoodika ja/või tehnoloogia viimistlemisel või uue lahenduse ja/või tehnoloogia linnaruumis rakendamise analüüsil.
• Pilootide jooksul valmistatakse ette ka jätkuprojekte nii teadus- kui arendustööde jätkamiseks.

Keskmiste pilootprojektide, 18+6 kuud, üldine ajakava võiks olla järgmine:

• 6 kuud – lahenduse arendus ja vajalik teadustöö, mõju hindamise metoodika, sh koostöö võimalike tulevaste kasutajatega
• 12 kuud – piloot kahes linnas, piloodi analüüs ja mõju hindamine, esmase äriplaani koostamine
• otsus jätkamiseks/mittejätkamiseks vastavalt piloodi tulemustele ja äripotentsiaalile
• 6 kuud – lahenduse arendamine valmistudes skaleerimiseks ja kommertsialiseerimiseks, jätkuprojektide taotluste koostamine.

Järgnev on pilootprojektide elluviimise meeskondade kirjeldus.

Pilootprojekti juhib üks või kaks inimest, kes täidavad järgmisi rolle:

• Innovatsiooni ja jätkusuutlikkuse juhtimine ning teadus ja kvaliteedijuhtimine (Innovation and Sustainability Manager, Research and Quality Manager).
  • Need inimesed tulevad FinEst Targa Linna Tippkeskuse meeskonnast või värvatakse sinna uute töötajatena. Viimane võib töötada ka TalTechi mõnes instituudis. Mõlemat rolli võib kanda sama inimene.
• Tulevase pilootlahenduse ärisuuna eestvedaja peaks olema kaasatud esialgsest meeskonnast või mujalt hiljemalt pilootprojekti seitsmendaks kuuks.

Teadus- ja arendusmeeskond:

• Teadlased ja insenerid, kes töötavad Tallinna Tehnikaülikoolis, sh inimesed, kes juba töötavad või värvatakse FinEst Targa Linna Tippkeskusse.
• Pilootprojekti saab palgata ka teadlasi Aalto Ülikoolist, kui see annab olulist lisaväärtust.

Linnad pilootprojektis:

• Partnerlinnadest kaasame inimesed, kes linnas selle teema eest vastutavad ja/või selle valdkonnaga tegelevad oma põhitööna, et panustada projekti ettevalmistusse, tagada projekti kvaliteetne ja õigeaegne läbiviimine ning ka lahenduse pikaajaliselt kasutusse võtmine.

Nõuandev kogu:

• Iga valitud pilootprojekt kutsub kokku kompetentse nõuandva kogu, kus on esindatud vähemalt:
  • Kaks esindajat Eesti ministeeriumitest, et tagada lahenduse laiem kasutus Eestis.
  • rahvusvahelised kõrgetasemelised eksperdid vastavast valdkonnast, nii teaduse kui ka ettevõtluse poolelt.

FinEst Targa Linna Tippkeskus viib pilootprojektid ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti Haridus- ning Teadusministeeriumi rahastusel. Kulude abikõlbulikkust kontrollib ja maksetaotlusi kinnitab Riigi Tugiteenuste Keskus.

Pilootprojektide finantseerimine on FinEst Targa Linna Tippkeskuse investeering ja meie soov on raha tagasi teenida jätkuprojektide ning loodavate teenuste ja toodete müügist saadava osa kaudu. Saadava ärilise tulu taasinvesteerime tulevastesse pilootprojektidesse.

2025. aasta ideekonkursi tulemusena soovime ellu viia kaks keskmise suurusega pilootprojekti, kumbki kestusega 24 kuud ja eelarvega 800 000 eurot projekti kohta.

Rahastus antakse esialgu 18 kuuks ning seda saab pikendada kuue kuu võrra kommertsialiseerimise ettevalmistamiseks juhul, kui meeskond pakub välja turutõestuse kas klientide või investorite näol ning läbimõeldud äriplaani.

Pilootprojekti eelarve kinnitatakse pilootprojekti alguses. Eelarve jääb projektis paindlikuks nii, et pilootprojekti juht suunab raha tegevuste, inimeste ja osalevate instituutide ning omavalitsuste vahel selliselt, et see tagaks parima tulemuse.

Lähtuvalt rahastusreeglitest saame katta 100% pilootprojektide elluviimisel sisulise meeskonna töötasu, sh meeskonda palgatud teadlased Aalto Ülikoolist; katta otsekulud ehk sisse osta vajalikke teenuseid, materjale jmt; katta piloodiga seotud reisi- ja sisuliste töötubade või seminaride kulusid. Administratiiv- ja muude üldkulude katteks makstakse 15% sisulise meeskonna personalikulude summast.

Osalevate omavalitsuste kulud katab TTÜ, sh viib läbi vajalikud hanked, katab reisi- ning ekspertide kulu.

Ettevõtteid me finantseerida ei saa, kuid nad saavad pilootides osaleda omafinantseeringuga. Samuti on ettevõtted väga oodatud osalema pilootide korraldatavatel hangetel.

Konkreetsed eelarved, mis põhinevad läbimõeldud tegevusplaanidel, koostatakse iga piloodi jaoks valideerimisperioodi (apr-aug 2025) jooksul FinEst Targa Linna Tippkesksuse nimetatud isiku eestvedamisel ning tihedas koostöös teadus- ja arendusmeeskonna ning partneromavalitsustega.

Samuti rahastame 2025. aasta aprillist augustini pilootprojektide planeerimist ja esmast kontseptsiooni valideerimist umbes 14 000 euro ulatuses projekti kohta. Potentsiaalselt valitakse sellesse etappi neli projekti.

Esitades oma idee, annad FinEst Targa Linna Tippkeskusele õiguse seda ideed hindamiseks hindamiskomisjoni liikmetega jagada. Kui see idee osutub valituks, on FinEst Targa Linna Tippkeskusel õigus see idee ellu viia, pakkudes idee esitanud meeskonnale aktiivset rolli piloodi läbiviimisel.

Teie varasemast tööst saadud uurimistulemused, mida kasutatakse pilootprojektis, jäävad teie intellektuaalomandiks. Siiski muutuvad FinEst Targa Linna Tippkeskuse koostöös läbiviidud pilootprojektidest tulenevad uued tulemused keskuse intellektuaalomandiks. Me panustame koos äriliste tulemuste kommertsialiseerimisse ja jagame edu vastastikku kokkulepitud tingimustel. Teil on vaba voli integreerida piloodiprojekti tulemusi oma tulevastesse uurimistöödesse, välja arvatud juhul, kui need on määratud ärisaladusteks.

FinEst Targa Linna Tippkeskus jagab kasumit teadus- ja arendusmeeskonnaga, kes panustavad lahenduse kommertsialiseerimisse. IO tingimused eraettevõtetega räägitakse eraldi läbi.

FinEst Targa Linna Tippkeskuses toetab kõigi pilootide elluviimist projektijuht, kes vastab tekkivatele küsimustele, korraldab meeskondade ja eelkõige pilootprojektide juhtide juhendamist ja koolitamist ning on neile toeks ja abiks läbi regulaarsete mentorsessioonide.

Tallinna Tehnikaülikooli finantsosakond koostab pilootprojektide finantsaruanded rahastajale saadud korrektse sisendi baasil. Partnerid koostavad oma aruanded ise, aga Tallinna Tehnikaülikooli finantsosakond juhendab ning nõustab neid. Pilootprojektide elluviimise esimesel kvartalil viiakse läbi ka finantsaruandluse koolitus.

Tallinna Tehnikaülikooli hankeosakond aitab pilootprojektidel läbi viia hanked saadava sisendi baasil ning juhendab ja koolitab meeskondade liikmeid hangete läbiviimise kohta. Partnerid viivad oma hanked läbi ise, aga Tallinna Tehnikaülikooli hankeosakond vajadusel nõustab. Pilootprojektide elluviimise esimeses kvartalis viiakse läbi ka hangete koolitus.

FinEst Targa Linna Tippkeskuses korraldab pilootidele kolm kommertsialiseerimise koolitust-töötuba piloodi jooksul ja kaks ekspertpaneeli kogenud ettevõtjate ja investoritega. Koostöös TalTechi intellektuaalomandi ekspertidega kaardistatakse pilootides loodav intellektuaalomand, mõeldakse läbi selle kaitsmise plaan ja viiakse see koostöös ellu.

Tallinna Tehnikaülikooli sisuauditi büroo koolitab ja juhendab pilootprojekte nende andmehaldusplaanide koostamisel.