Uudised

Eesti kiirendab rohetehnoloogiate innovatsiooni läbi FINEX projekti

Eesti suurendab oma panust Euroopa rohepöördesse ja digipöördesse, osaledes Euroopa Liidu rahastatud FINEX projektis. Tegemist on kaheaastase Horisont Euroopa algatusega, mis toob kokku partnerid kuuest riigist – Eestist, Soomest, Lätist, Leedust, Bulgaariast ja Küproselt – ühise eesmärgiga tugevdada ja ühendada rohetehnoloogia innovatsiooni ökosüsteeme. 

FINEX’i eesmärk on aidata neil piirkondadel kujuneda rohetehnoloogia tugipunktiks, muutes ökosüsteemid konkurentsivõimelisemaks, koostöövalmimaks ja rahvusvaheliselt paremini ühendatuks. Projekti eesmärk on ka edendada ELi tasandi regulatiivseid, fiskaalseid ja õigusraamistikke. Lõppkokkuvõttes toetab FINEX uuenduslike süvatehnoloogiate arendajaid, aidates neil jõuda spetsialiseeritud katsekeskkondadesse ja teenusteni, mis omakorda kiirendab lahenduste jõudmist teadustööst pärisellu. Nii panustab projekt Euroopa liikumisse kliimaneutraalse majanduse suunas. 

Eesti prioriteedid ja väljakutsed 

Projekti käigus kaardistas FINEX kõigis osalenud riikides rohetehnoloogia potentsiaali ja peamised takistused. Eesti eristus sellega, et tõi välja kõige rohkem väljakutseid, mis peegeldab nii meie aktiivset innovatsioonikeskkonda kui ka kohalikke eripäraseid raskusi. 

Nagu paljudes Euroopa riikides, on ka Eestis fookuses energia, liikuvus ja ehitatud keskkond. Lisaks rõhutati aga kahte valdkonda, mis on siin eriti olulised: jäätmekäitlus ja rohetehnoloogia riigikaitses. 

Energeetikas on sihiks saavutada 100% taastuvelekter aastaks 2030 ja CO₂-vaba energia aastaks 2040, pöörates samal ajal tähelepanu ka energiatõhususele. Ehitatud keskkonnas on fookuses vanade hoonete taaskasutus ringehituse põhimõtetel, energiatõhususe parandamine ja parem ruumiline planeerimine, et vähendada sektori kasvuhoonegaaside heidet. Jäätmekäitluses on eesmärk ressursside maksimaalne väärindamine ja ringmajanduse laiendamine, sealhulgas kohustusliku biojäätmete kogumise kasutuselevõtt. Liikuvuse vallas püüdleb Eesti nullheitega ühistranspordi ja kodumaise parvlaevaliikluse poole aastaks 2040, uurides samal ajal ka nutikaid lahendusi veetranspordis. Samuti on oluline tugevdada valmisolekut kliimaga seotud riskideks ning lahendada andmete killustatus, mis praegu takistab nutikat juhtimist ja rohetehnoloogiate kasutuselevõttu. 

Kuigi Eesti paistab silma uuendusmeelsuse poolest, on FINEX toonud välja mitmed kitsaskohad, mis takistavad uute lahenduste katsetamist ja skaleerimist. Regulatiivsed takistused võivad muuta katsetamise keeruliseks isegi siis, kui toetusmehhanismid on olemas. Näiteks Tartus testitud LinnaSulps projekt paigaldas andurid suplusvee kvaliteedi reaalajas jälgimiseks, kuid kogutud andmeid ei saanud ametlikult kasutada, sest Euroopa Liidu direktiiv näeb ette, et suplusvee kvaliteeti mõõdetakse vaid neli korda suve jooksul. 

Eesti seisab silmitsi ka raskustega kestlike ehitusmaterjalide ja ringmajanduse laiemal rakendamisel. Samuti on vaja senisest rohkem sihitud rahalist tuge taastuvenergia projektidele ning paremat koordineeritust olemasolevate toetusmehhanismide vahel. Lisaks aeglustab rohetehnoloogiate kasutuselevõttu kvaliteetse ja integreeritud andmestiku puudumine. 

Tugev katse- ja arenduskeskkond 

Samas on Eestis juba olemas lai võrgustik katsekeskkondi, mis pakuvad tuge nii rohetehnoloogia kui ka süvatehnoloogia arendajatele alates teadustööst kuni turuvalmiduseni. Selliseid katsetuskeskkondi on võimalik kasutada idufirmadel, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel, suurfirmadel, teadlastel ning avaliku sektori organisatsioonidel. 

Tallinna Tehnikaülikool (TalTech), üks FINEX-i partnereid, on selles ökosüsteemis keskne tegija. Sealne Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut haldab ELIN teaduslaboratooriume, kus on võimalik testida elektroonikaseadmeid, kasutada 3D-printimist, juhtimissüsteeme ja robootikat. TalTechis asuvad ka Liginullenergiahoonete katsemaja, kus katsetatakse energiatõhususe ja taastuvenergia lahendusi, ning Kuressaares tegutsev MARTE meretehnoloogia kompetentsikeskus, mis toimib elava laborina uute meretehnoloogiate prototüüpimiseks ja valideerimiseks. Lisaks pakub Mektory Startup Inkubaator tuge süvatehnoloogia, rohetehnoloogia ja IT idufirmadele, pakkudes mentorlust, prototüüpimislaborite kasutust ja ligipääsu võrgustikele. TalTechi Ehituskonstruktsioonide teadus- ja katselaboratoorium võimaldab teha koormuskatseid ja analüüsida ehitusmaterjale. Ülikoolil on ka autonoomsete sõidukite testimisala, kus saab katsetada isejuhtivaid tehnoloogiaid reaalses keskkonnas. 

TalTechi kõrval on Eestis mitmeid teisi väärtuslikke katsetuskeskkondi. Riiklik liikumisautomaatika regulatiivne liivakast võimaldab ettevõtetel ja teadlastel testida isejuhtivaid sõidukeid avalikel teedel ametliku järelevalve all. Tehnopoli teaduspark pakub ligipääsu reaalse elu testkeskkondadele, ärinõustamisele ja taristule ning seal tegutseb Rohetehnoloogia kogukond, mis koondab rohetehnoloogia, süvatehnoloogia, kosmose- ja kaitsetehnoloogia idufirmasid. Tartus tegutseb oPEN Living Lab, kus renoveeritud korterelamud on varustatud päikesepaneelide ja targa kodu süsteemidega, et katsetada positiivse energiaga linnaosa lahendusi. Sparkup Tartu Teaduspark haldab droonide elavat laborit mehitamata lennundustehnoloogiate testimiseks. Tartu ringmajanduse labor pakub linnaruume uute jäätmekäitlus- ja ressursitõhususe lahenduste testimiseks. 

Lisaks füüsilistele keskkondadele on olemas ka rahalise toe mehhanismid: Prototroni programm pakub kuni 35 000 euro suuruseid toetusi prototüüpide loomiseks ning FinEst Targa Linna Tippkeskus viib läbi targa linna ideekonkursi, mis 2025. aastal rahastab kahe innovaatilise linnalahenduse piloteerimist kokku 1,68 mln euro ulatuses. 

Täielik ülevaade katsekeskkondadest Eestis, Soomes, Lätis, Leedus, Bulgaarias ja Küprosel on leitav SIIN. 

Väljakutsetest võimalusteni 

FINEX’i järgmine samm on kogutud teadmiste põhjal kujundada arendajatele paremad tugisüsteemid, tehes samal ajal tihedamat koostööd poliitikakujundajatega, et vähendada regulatiivseid tõkkeid, parandada rahastuse kättesaadavust ja tugevdada sidemeid teaduse ja tööstuse vahel. Selgemate prioriteetide määratlemise, takistuste kaardistamise ja katsekeskkondade ühendamise kaudu loob Eesti eeldused, et kujuneda rohetehnoloogia uuenduste eestvedajaks. 

Lisainfo FINEX projekti ja võimaluste kohta kaasa lüüa on leitav FINEX Helpdeskist. 

Sarnaseid uudiseid