Uudised

Targa linna tippkeskus toob TalTechi õppetöösse kaks uut targa linna kursust

Sel sügisel jõudis Tallinna Tehnikaülikooli õppetöösse kaks uut kursust, mida veavad esmakordselt FinEst Targa Linna Tippkeskuse teadlased. Kursused toovad targa linna teaduse ja innovatsiooni tudengitele lähemale ning ühendavad eri valdkondade teadmised linnade ja teiste partnerite reaalsete väljakutsetega.

Uued õppeained lähenevad linnade tulevikule kahest erinevast vaatenurgast. „Väljakutse mõjulabor: Nutikad linnad ja kestlikud lahendused“ annab magistritudengitele võimaluse töötada interdistsiplinaarsetes meeskondades linnade ja ettevõtete tegelike probleemidega. „Linnade tulevik: jätkusuutlik ja tark valitsemine“ aitab mõtestada, kuidas tehnoloogia, inimesed, keskkond ja juhtimine kujundavad tuleviku linnu.

Mõlema kursuse keskmes on küsimus, kuidas kasutada ülikoolis loodavaid teadmisi selleks, et linnade arengut päriselt mõjutada.

Väljakutse mõjulabor: päris probleemid saavad osaks õppetööst

„Väljakutse mõjulabor: Nutikad linnad ja kestlikud lahendused“ on osa TalTechi uuest väljakutsepõhise õppe algatusest SPIN, mis toob õppetöösse ettevõtete, avaliku sektori ja ühiskonna reaalsed probleemid.

Kursusel töötavad eri magistriõppe erialade tudengid tiimides ning otsivad lahendusi linnade väljakutsetele. Koos õppejõudude, mentorite ja väljakutse omanikega analüüsitakse probleemi, ühendatakse eri valdkondade teadmisi, katsetatakse võimalikke lahendusi ning hinnatakse nende mõju. Mõjulaborit veavad targa linna tippkeskusest teadlased Ralf-Martin Soe ja Helen Sooväli-Sepping ning TalTechi eri üksustest Ergo Pikas, Katrin Arvola ja Riina Palu.

Kursusele valitakse 4–10 reaalset väljakutset, millega hakkab töötama 21 magistritudengit. Neid toetavad TalTechi mentorid ning väljakutsete omanikud linnadest ja ettevõtetest. Partnerid tutvustavad väljakutseid kursuse alguses ning kohtuvad tudengitega uuesti vahetulemuste ja lõplike lahenduste tutvustamisel.

Eesmärk: õppida juhtima muutusi, millel pole ühte õiget lahendust

Mõjulabori eesmärk ei ole jõuda tingimata ühe „õige“ vastuseni. Tudengid õpivad töötama keeruliste probleemidega, mille lahendamiseks tuleb ühendada tehnilised, sotsiaalsed ja kestlikkusega seotud vaatenurgad.

Kursuse üks keskseid eesmärke on arendada uut tüüpi muutuste juhti – inimest, kes oskab ühendada teadusliku mõtlemise, tehnoloogilise võimekuse ja sotsiaalse tundlikkuse.

Õppetöö käigus arendavad tudengid oskust analüüsida organisatsioonides ja ühiskonnas vajalikke muutusi, seada eesmärke ja mõõdikuid, valida sobivaid meetodeid lahenduste väljatöötamiseks ning hinnata nende võimalikku mõju. Sama oluline on õppida juhtima muutuste protsessi ja töötama tulemuslikult interdistsiplinaarses meeskonnas.

Linnade tulevik: mida tähendab tegelikult tark linn?

Teine uus kursus, „Linnade tulevik: jätkusuutlik ja tark valitsemine“, toimub Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis ning kutsub tudengeid vaatama linna tervikliku süsteemina. Kursust juhib targa linna tippkeskuse teadur Jelizaveta Krenjova-Cepilova, kes kaasab kursuse jooksul eri teemadest rääkimiseks mitmeid valdkonna eksperte ja praktikuid.

Kas tark linn tähendab eelkõige tehisintellekti, isejuhtivaid sõidukeid ja sensoreid? Või linna, kus inimestel on hea elada, lihtne liikuda, keskkond on puhas ning elanikel on võimalus otsuste tegemises kaasa rääkida?

Kursus lähtub arusaamast, et tuleviku linn sünnib kõigi nende elementide koosmõjus. Linn on süsteem, kus põimuvad inimesed, tehnoloogia, keskkond, energia, transport, andmed ja valitsemine – ning ühe valdkonna otsused mõjutavad paratamatult ka teisi.

Tehnoloogiast kliimamuutuste ja linnajuhtimiseni

Kursusel avastatakse päris linnade ja praktiliste juhtumite kaudu targa ja jätkusuutliku linna erinevaid tahke. Tudengid uurivad, kuidas linnad saavad reageerida kliimamuutustele, vähendada CO₂ heidet, rakendada ringmajanduse põhimõtteid ning muuta liikuvust jätkusuutlikumaks.

Samuti vaadatakse, kuidas kasutatakse linnajuhtimises andmeid ning millist rolli mängivad tehisintellekt, automatiseeritud transport ja teised uued tehnoloogiad. Tehnoloogiliste lahenduste kõrval pööratakse tähelepanu ka juhtimisele: kuidas seada häid eesmärke, teha koostööd, juhtida tulemuslikke kohtumisi ja pidada keerulisi vestlusi.

Kõiki teemasid ühendab laiem küsimus: kelle jaoks on tark linn tegelikult tark?

Ka selle kursuse formaat erineb tavapärasest loengukursusest. Tudengid analüüsivad juhtumeid, võrdlevad linnu, lahendavad probleeme ning arutavad erinevate valikute ja võimalike lahenduste üle. Kursusel kohtutakse teadlaste ning linnade arendamise, teaduse ja innovatsiooniga tegelevate ekspertide ja praktikutega.

Linnade tuleviku kursuse eestvedaja Jelizaveta Krenjova-Cepilova ja energiaekspert Einari Kisel kursuse esimesel päevalLinnade tuleviku kursuse eestvedaja Jelizaveta Krenjova-Cepilova ja energiaekspert Einari Kisel kursuse esimesel päeval

Teadustöö ja õppetöö saavad tihedamalt kokku

Kahe uue kursuse käivitamine tähistab FinEst Targa Linna Tippkeskuse jaoks uut sammu: keskuse teadlased toovad oma teadmised, uurimisteemad, partnerid ja praktilise kogemuse senisest süsteemsemalt TalTechi õppetöösse.

Ühe kursuse keskmes on õppimine läbi päris väljakutsete ja lahenduste loomise, teise fookuses linnade tuleviku terviklik mõtestamine. Mõlema eesmärk on aga sama – anda tudengitele võimalus mõista keerulisi linnaprobleeme eri vaatenurkadest ning arendada oskusi, mida on vaja tuleviku linnade kujundamiseks.

Sarnaseid uudiseid