Linnade tulevik: mida tähendab tegelikult tark linn?
Teine uus kursus, „Linnade tulevik: jätkusuutlik ja tark valitsemine“, toimub Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis ning kutsub tudengeid vaatama linna tervikliku süsteemina. Kursust juhib targa linna tippkeskuse teadur Jelizaveta Krenjova-Cepilova, kes kaasab kursuse jooksul eri teemadest rääkimiseks mitmeid valdkonna eksperte ja praktikuid.
Kas tark linn tähendab eelkõige tehisintellekti, isejuhtivaid sõidukeid ja sensoreid? Või linna, kus inimestel on hea elada, lihtne liikuda, keskkond on puhas ning elanikel on võimalus otsuste tegemises kaasa rääkida?
Kursus lähtub arusaamast, et tuleviku linn sünnib kõigi nende elementide koosmõjus. Linn on süsteem, kus põimuvad inimesed, tehnoloogia, keskkond, energia, transport, andmed ja valitsemine – ning ühe valdkonna otsused mõjutavad paratamatult ka teisi.
Tehnoloogiast kliimamuutuste ja linnajuhtimiseni
Kursusel avastatakse päris linnade ja praktiliste juhtumite kaudu targa ja jätkusuutliku linna erinevaid tahke. Tudengid uurivad, kuidas linnad saavad reageerida kliimamuutustele, vähendada CO₂ heidet, rakendada ringmajanduse põhimõtteid ning muuta liikuvust jätkusuutlikumaks.
Samuti vaadatakse, kuidas kasutatakse linnajuhtimises andmeid ning millist rolli mängivad tehisintellekt, automatiseeritud transport ja teised uued tehnoloogiad. Tehnoloogiliste lahenduste kõrval pööratakse tähelepanu ka juhtimisele: kuidas seada häid eesmärke, teha koostööd, juhtida tulemuslikke kohtumisi ja pidada keerulisi vestlusi.
Kõiki teemasid ühendab laiem küsimus: kelle jaoks on tark linn tegelikult tark?
Ka selle kursuse formaat erineb tavapärasest loengukursusest. Tudengid analüüsivad juhtumeid, võrdlevad linnu, lahendavad probleeme ning arutavad erinevate valikute ja võimalike lahenduste üle. Kursusel kohtutakse teadlaste ning linnade arendamise, teaduse ja innovatsiooniga tegelevate ekspertide ja praktikutega.
