Mis on personaalne andmeruum?

Personaalne andmeruum ei viita ühelegi kindlale tehnilisele lahendusele, vaid see on paindlik andmepõhise koostöö raamistik, mis põhineb organisatsioonide vahelisel koostalitlusel ning selgetel õiguslikel ja halduslikel kokkulepetel. Inimese jaoks tähendaks see konkreetse digiteenuse kasutamist, mille kaudu koondada enda kohta käivaid andmeid ühte vaatesse ning otsustada nende kasutamise üle eri teenustes.

Näiteks võiks inimene jagada masinloetaval kujul oma haridus-, töö- ja oskusteavet, et saada täpsemat karjäärinõustamise või värbamisteenust. Sarnasel põhimõttel saaks ta anda ajutise ligipääsu oma andmetele ka teistes valdkondades, kus see võimaldaks pakkuda talle mugavamaid ja personaliseeritud teenuseid. Sellises mudelis ei ole inimene pelgalt andmete subjekt, vaid aktiivne osaline, kes saab oma andmete kasutamist suunata ja nende abil loodavast väärtusest kasu saada.

Inimesele annaksid personaalse andmeruumi lahendused parema kontrolli oma andmete üle, terviklikuma ülevaate nende kasutamisest ning võimaluse teha teadlikumaid otsuseid. Samuti looksid need eeldused mugavamate ja personaliseeritumate digiteenuste pakkumiseks. Ettevõtetele parandavad need andmete kättesaadavust ja koostalitlust, võimaldades andmete põhjal arendada personaliseeritud ja proaktiivseid teenuseid ning rakendada uusi ärimudeleid. Samas peab andmete kasutamine olema inimese jaoks arusaadav, põhjendatud ja proportsionaalne.

Joonis annab ülevaate hüpoteetilisest olukorrast, kus inimene saab paralleelselt kasutada ühte või mitut personaalse andmeruumi rakendust, mis võimaldab tal hallata, kontrollida ja jagada oma andmeid talle huvipakkuvate kasutuslugude võimaldamiseks. Iga personaalne andmeruum kätkeb endas konkreetseid osalejaid ja nende vahelist andmekoostööd.

Milline on hetkeseis ning kuidas edasi?

Uuringu kohaselt on Eesti andmeökosüsteem küll tehnoloogiliselt arenenud, kuid inimkeskne andmekasutus pole veel täielikult realiseerunud. Kuigi andmejälgija ja andmenõusoleku teenustel on juba praktilisi kasutusvõimalusi, on inimestel endiselt piiratud võimalused kontrollida oma andmete kasutamist, jagada neid erinevate erateenuste vahel ning luua oma andmete abil väärtust. Uuringu tulemused näitavad, et inimesekeskse andmemajanduse arengut takistavad eelkõige ebapiisavad ärilised stiimulid, ebaselged õigused ja vastutus andmete jagamisel ning piiratud juurdepääs kvaliteetsetele ja standardiseeritud andmetele.

Ettevõtetel on küll huvi personaliseeritud teenuste arendamise vastu, kuid investeerimisvalmidust vähendavad nõusolekupõhise andmekasutuse ebakindlus, regulatiivne ja halduslik ebaselgus ning olemasolevate ärimudelite inertsus. Samuti nõuab usaldusväärne andmejagamine tehnilisi ja organisatsioonilisi investeeringuid, mille majanduslik tasuvus ei ole alati selge. Lahenduste toimimiseks on vaja tugevat valdkonnaülest koordineerimist ning kokku leppida, kuidas tagada andmete kvaliteet ja koostalitlusvõime, määratleda osapoolte õigused ja vastutus ning motiveerida avaliku ja erasektori organisatsioone andmeid turvaliselt jagama.

Personaalse andmeruumi teenuseid ei saa arendada tavapärase IT-lahendusena, mis vastab ainult ühe organisatsiooni või kasutajarühma vajadustele. Nende toimimiseks on vaja sektoriülest koostööd üksteist täiendavate teenuste loomiseks, ühiseid standardeid ning usaldusväärseid andmehalduspraktikaid. Riigil on seejuures oluline roll osapoolte kokkutoomisel, kokkulepete kujundamisel ja usaldusväärse andmeökosüsteemi arendamisel, et toetada andmepõhist ja inimkeskset ettevõtlust.

Uuringu raport annab põhjalikuma ülevaate personaalse andmeruumi võimalikest rakendustest, peamistest takistustest ja soovitustest inimkeskse andmemajanduse edendamiseks Eestis.

Tutvu uuringu raportiga: Personaalne andmeruum_lõpparuanne_märts2026